100 aastat Eesti tööturgu / Kolmekümnendad

Eesti 100. sünnipäeva puhul on põhjust sõita ajamasinaga läbi lähiajaloo ja vaadata, millisele tööturule astusid meie vanemad, vanavanemad ja vanavanavanemad. Manpower Eesti meeskond pani kümnendite kaupa kokku põnevamad faktid.

Kolmekümnendad

Kui aastakümne vahetus oli tööturu vaates pigem optimistlik, siis Ameerikast alguse saanud suur majanduskriis lõi valusalt ka Eestit – paljud inimesed kaotasid töö, osad ka kodu. Ootamatult suureks kerkinud tööpuudusele otsiti lahendusi ning kasutusel oli ka pentsikuna näivaid meetmeid, näiteks otsustati riiklikult, et tööaeg tööstuses ei tohi ületada 8 tundi päevas, millega suunati tööandjaid lisajõudu värbama. Riik korraldas ka nn hädaabitöid, mida võiks võrrelda hiljutise sotsiaalse “reisisaatjate” projektiga. Kõige halenaljakamaks kujunes siiski 1932. aastal jõustunud seadus, mille kohaselt tuli vallandada üks abikaasadest, kui mõlemad töötasid riigi- või omavalitsusasutuses ning üks abikaasadest teenis vähemalt 140 krooni (maapiirkondades oli vastav number 80 krooni). Sellega usuti andvat võimalust neile, kel seda tööd majanduslikult rohkem tarvis oli. Toonastel kriisiaastatel võeti esmakordselt Eestis laialdaselt kasutusele ka tööraamatud.

Kümnendi teisel poolel terav tööpuudus leevenes, tööbörsid said jalad alla ja ajalehtedes ilmus taas tööotsimiskuulutuste kõrval ka tööpakkumiskuulutusi.

1930ndad
Avinurme puutööstuse tööline. Foto: Rahvusarhiiv.
1930ndad

Vaata ka:
100 aastat Eesti tööturgu / Eesti aja algus ja kahekümnendad