100 aastat Eesti tööturgu / Neljakümnendad

Eesti 100. sünnipäeva puhul on põhjust sõita ajamasinaga läbi lähiajaloo ja vaadata, millisele tööturule astusid meie vanemad, vanavanemad ja vanavanavanemad. Manpower Eesti meeskond pani kümnendite kaupa kokku põnevamad faktid.

Neljakümnendad

Seda kümnendit iseloomustab eelkõige sõda, millel oli selge mõju ka tööturule. Esimeseks mõjutajaks oli tooraine kättesaadavuse vähenemine, teiseks kohe selle järel eksportturgude kokkukuivamine. Tootmine vähenes kiirelt ja vabrikutes töötanud inimesed kaotasid töö. Mõneks ajaks kasvas tööpuudus kõrgeks, aga siis jõudis sõda Eesti pinnale ja viis siit ära kümneid tuhandeid inimesi – nii mõlemale poolele sõdima kui kahe küüditamislainega Siberisse.

Nõukogude võimu kinnitudes likvideeriti eraettevõtlus täielikult, 1947. aastal algas sundkollektiviseerimine ja neljakümnendate lõpuks kadusid sisuliselt senised talumajapidamised, mis olid vabadusaastatel toonud leiva lauale enam kui poolele miljonile maainimesele.

1940ndad
Narva Joala vabriku vanim tööline Johan Nurga. Foto: Rahvusarhiiv.
1940ndad

Vaata ka:
100 aastat Eesti tööturgu / Kolmekümnendad
100 aastat Eesti tööturgu / Eesti aja algus ja kahekümnendad