Ettevõtja vanne

Ettevõtlusega alustades võiks ettevõtja anda vande, mille esimene lubadus on mitte kedagi ega midagi kahjustada, leiab Manpower Baltikumi tegevjuht ja Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi juhatuse liige Heigo Kaldra.

Äri on äri ja eetika on eetika – kas olete kuulnud selliseid väljaütlemisi ettevõtjate suust? Mina olen. Õnneks viimasel ajal üha vähem, aga äris ja ettevõtluses tundub siiski domineerivat lihtsustatud lähenemine ettevõtluse eesmärkidele, milleks peetakse raha teenimist ja kasumi maksimeerimist.

Nii nagu valitsuse põhieesmärk ei ole ettevõtlusest teenitud tulu ümberjagamine, ei ole ettevõtluse põhieesmärk teenida raha – mõlemad on suurema süsteemi lahutamatud osad. Kasumit on loomulikult vaja teenida, et ettevõtet arendada, aga eesmärgid on siiski midagi muud. Siinkohal on paslik meelde tuletada Virginia Darden School of Business ülikooli professori Ed Freemani tsitaati: “Kasum on nagu punased verelibled, mis on eluks vajalikud, aga nii nagu elu eesmärk on midagi palju enamat kui punaste vereliblede tootmine, on ka ettevõtluse eesmärk midagi enamat kui kasumi teenimine.”

Jätkusuutliku arengu ja isegi inimrassina toimetuleku ning ellujäämise põhieeldus on see, et ettevõtluses tegutsejad lähtuksid eetilistest printsiipidest ja käituksid kõigis oma valikutes vastutustundlikult – alates äri eesmärgi, väärtuste ja missiooni sõnastamisest ettevõtte loomisel, lõpetades koostööpartnerite ja allhankijate valikuga.

Võtame arstidelt eeskuju

Teen siinkohal konkreetse ettepaneku: koostame ja võtame kasutusele ettevõtja vande. See on muidugi vabatahtlik, aga aitab eraldada terasid sõkaldest ja suunab tegema teadlikumaid valikuid.Kõige lähem üldteada analoog oleks arsti vanne, mis algab põhimõttega, et esmatähtis on mitte kedagi kahjustada (first, do no harm). Ettevõtja vanne võiks alata sarnaselt: kõigepealt, ära kahjusta mitte kedagi ega midagi – keskkonda, koostööpartnereid, kogukonda ega riiki.Ettevõtluse põhieesmärk on luua lisaväärtust kõigile, nutikamatele ja usinamatele rohkem ja teistele vähem, kuid kõikehõlmav põhireegel peaks olema see, et erinevate hüvede loomine ei tohi ega saa toimuda ühiskonda, sotsiaalset või looduskeskkonda kahjustades.Näiteks Hippokratese vandest lähtuv versioon võiks olla alljärgnev. Kasutan nimme vanemat ja võimalikult originaalilähedast keelekasutust, et jätta fantaasiale rohkem ruumi kaasaegse ja inspireeriva ettevõtja vande jaoks.

Mina, … , alustades ettevõtlusega, olen täiesti teadlikult valimas seda vastutusrikast ametit, ja luban, et nii palju kui mul jätkub jõudu, tarkust ja otsustusvõimet:

– korraldan oma töid ja tegemisi oma koostööpartnerite ja kaastöötajate kasuks parima võime ja otsuse kohaselt; aga kõik, mis kahjustab või ohustab kliente ja partnereid, tahan eemal hoida;

– kui paljudesse koostöösuhetesse ma ka ei astu, ikka tahan ma tegutseda klientide ja inimkonna kui terviku huvides ja eemale jääda igast ettenähtavast ja hävitavast kahjustusest;

– täiendan pidevalt oma teadmisi ja oskusi ning jagan neid oma kolleegide ja partneritega;

– hoian kõrgel ettevõtja au nii klientide, koostööpartnerite kui ka kogu ühiskonna ja avalikkuse ees;

– miski ei saa mind sundida oma oskusi ja teadmisi kasutama ärieetika põhimõtete vastu;

– kui ma seda vannet pean ja ei riku, siis olgu mulle lubatud minu elust ja minu kutsest rõõmu tunda, igaveseks ajaks jäädes kõikide inimeste juures lugupidamisse;

– kui ma aga seda vannet murran ja valevandlikuks saan, siis tabagu mind vastupidine saatus.

Loomulikult saab sama probleemiga tegeleda mitmel eri moel ja tasandil. Näiteks võiks mõni mõjukam ettevõtlusorganisatsioon kirjutada ettevõtja eetikakoodeksi. Paljudel ettevõtetel ja organisatsioonidel on see olemas ühes või teises vormis, aga Eesti ettevõtluses tervikuna on puudu üldine raamistik, mis sätestaks eetilised põhimõtted ja jätkusuutlikkuse lähtealused.

Olenemata sellest, kas räägime vande või koodeksi väljatöötamisest, on tähtis, et eetiline ja vastutustundlik ettevõtlus saaks tõeliselt au sisse tõstetud ning tunnustatud ja toetatud nii avalikkuses kui ka valitsuse tasandil. Ja kui keegi veel kõhkleb ja arvab, et äriettevõte ei peaks heategevusega tegelema, siis tasub vaadata ringi – vastutustundlikud ettevõtted on enamasti edukad ja teenivad kena kasumit. See on globaalne ja pöördumatu trend ning mõistlik oleks kaasa minna esimeste seas, mitte järel lohiseda ja progressi pidurdada.

Heigo Kaldra
Manpower Baltikumi tegevjuht ja Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi juhatuse liige

Heigo-Kaldra 10.2017

Artikkel ilmus Äripäeva, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Eesti Gaasi, Silberauto, Nortali ja Harju Elektri arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.