Uuring: vanuselist diskrimineerimist tunnetab 34 protsenti tööotsijatest

4500 tööotsijat hõlmanud personalifirma Manpower rahvusvahelise uuringu põhjal tunnetab iga kolmas tööotsija vanuselist diskrimineerimist. Seda mainivad küll enim vanemaealised, aga ka iga neljas 18-24-aastane tööotsija.

Tööd otsivad inimesed näevad suurimate takistustena karjääriredelil vähest ligipääsu headele töökohtadele, vanuselist diskrimineerimist, vähest teadlikkust sobivatest töökohtadest ning vajalike oskuste nappust. Kui ealist diskrimineerimist tunnetab 34 protsenti tööotsijatest, siis soo järgi diskrimineerimist tunnetab 15 protsenti ning kultuurilise tausta tõttu diskrimineerimist 11 protsenti tööotsijatest.

“Riigiti on diskrimineerimine tööturul väga erinev, aga paraku esineb seda jätkuvalt ka Eestis,” rääkis Manpower Baltikumi tegevjuht Heigo Kaldra. “Tööandjate hoiakud on muutumas, sest töökäsi on vaja ja ukse taga järjekorda ei ole, aga ikka leidub juhte, kes pelgavad vanemaealisi tööle võtta. See on kummastav, sest enamasti on tegu lojaalsete töötajatega, kes ei torma iga uue idee või pakkumise ajel teise kohta,” selgitas Kaldra. “Kindlasti tunnetavad vanuselist diskrimineerimist ka äsja kooli lõpetanud noored, aga nende puhul ei vaata tööandjad sünniaastat, vaid kogemust ja oskuseid. Kui noor suudab näidata õpimotivatsiooni ja pühendumust, siis on talle uksed avatud.”

Uuring tõi välja ka tööandjate hoiakute põhjused. Vanemaealiste inimeste palkamisel nähakse peamiste takistustena asju-on-alati-nii-tehtud-mentaliteeti, vähest õpimotivatsiooni, tehniliste oskuste nappust ning kehva võõrkeelte oskust. Samas kinnitab enamike tööturgude statistika, et aktiivseid pensionäre on töötamas enam kui kunagi varem, sest neil on oskuseid, mida noortel jääb vajaka. Noorte eelistamise põhjustena toovad tööandjad välja nende väheseid tööväliseid kohustusi, võimalust maksta tööturule sisenejale madalamat töötasu, aga ka suuremat füüsilist võimekust seda eeldavate ametikohtade puhul.

“Eesti tööturul on tekkinud huvitav tendents, mis väljendub selles, et noored on eneseteadlikumad ega ole valmis sisenema tööturule madala palgaga, nii nagu seda on teinud nende vanemad,” rääkis Kaldra. “Kui tänane 30+ põlvkond oli nõus alustama karjääriredeli madalaimal astmel väikese palgaga, siis praegused koolilõpetajad väärtustavad ennast rohkem ja on julgemad küsima nii paremat palka kui paindlikumaid töötingimusi. Tööandjatele on see uus olukord, millega tuleb kohanduda.”

Rahvusvahelise personalifirma ManpowerGroup poolt viidi uuring läbi viiel suurel turul: USA-s, Suurbritannias, Austraalias, Hiinas ja Mehhikos ning küsitlus hõlmas 4500 tööotsijat vanuses 18-65 eluaastat.

Samal teemal:
02.03.2017  Manpower Baltikumi tegevjuhi Heigo Kaldra intervjuu Raadio Kukule:
http://podcast.kuku.postimees.ee/2017/03/02/intervjuu-2017-03-021240/